Muffinid, seen ja muu...

Kui Katu saab kingituseks paar Kaubamaja kinkekaarti, siis mida see tähendab? Õige vastus: Katu saab küpsetada:) Täpsemalt muffineid ja pirukaid.
Oma elu esimesed muffinid tegin nami-namist pärit retsepti järgi- shokolaadimuffinid. Ja täitsa head tulid.
Piruka vorm sai ka järgi proovitud. Tuunikala pirukat tegin:) Retsepti sain kunagi sõbranna kokaraamatust. See õnnestus ka... vähemalt ema ja minu arvates. Vennake ei söö tuunikala :( TA ei tea millest ta ilma jääb... ;)

Sel nädalal ma olen üleüldse tubli olnud. Emal käisid külalised ja sel puhul tegin kingituseks saadud kokaraamatu järgi rullbiskviiti. Vähemalt biskviidi taigna tegin selle järgi. Aga täidiseks panin kohupiimapastat ja maasikaid:)

Seenest tahtsin ka kirjutada... Meil kasvab sauna eesruumis üks seen. Mis mulle kohe mitte üldse ei meeldi. Sest ta meenutab mulle kangesti... ma parem ei ütlegi mida. Ehk mu sõbranna (tulevane mükoloog) oskab aidata... Saunas käiakse ju ikka seentest lahti saamas tavaliselt...

Jaanipäevast...või siiski mitte.

Jaan on selleks korraks siis möödas. Möödus teine täitsa toredalt... Peipsi ääres. Sai šašlõkki söödud, nagu jaanipäeval ikka kombeks. Ja lõket saime ka teha... Siinkohal tänud ilmataadile, kes sinna natu vihma saatis. Ja õnneks ainult natu:D Ah jaa.. sain endale vahepeal kaks last ka. Nad millegipärast otsustasid, et minu süles on eriti hea olla. Ja millegipärast pidid nad seal veel korraga olema:P
Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse mitte sellest kirjutada.

Kui mina kodust ära olin, hakkas minu emme linikut heegeldama:) Mul kohe hirmhea meel selle üle. See ajakiri saigi ju temale ostetud:) Ja mul tuli ka kohe tahtmine mingit linikut heegeldada... Kuigi endal mitu muud asja pooleli. Aga eks näis. Vaatan oma heegelniidi varud üle, ehk leian midagi millest heegeldada...

Umbes poolteist aastat tagasi sain sõbralt ühe lillepoti, kus sees oli riveri titaanjuur. Seisis siis see pott küll lauanurgal, küll aknalaual. Kogu selle aja. Alles mõni nädal tagasi pistis teine lõpuks nina mullast välja. Aga nüüd hakkas tal küll väga kiire. Panen siia kaks pilti. Esimene on tehtud neljapäeval ja teine täna... ehk siis esmaspäeval.

Mis edasi?

Ülikool sai läbi lõpuks. Reedel oli aktus ja puha. Minul möödus see küll eriliste emotsioonideta. Lihtsalt tore päev oli. Aktus oli ainult tüütult pikk. Aga sõprade kallistused ja lilled olid ikka toredad ja tegid tuju heaks. Pärast käisime Pangodi kalarestoranis söömas. Haikala on nüüd ära proovitud. Sidruni marinaadis ja grillitult oli päris hea. Ja oligi kogu pidu. Vaikne ja rahulik:) Just nii mulle meeldibki.

Aga mis edasi? Kui vaid teaks...

Jalta, Krimm...

Siis kui Eestisse veel soojad ilmad jõudnud polnud (ehks siis selle kuu alguses) veetsin mina nädala emaga Musta mere ääres Jaltas :) Kohale jõudmine oli paras seiklemine... Sõitsime ühe bussiga Riiga, kolasime seal paar tundi ringi. Siis teise bussiga (öö otsa!) Kiievisse. Rohkem ma öist bussisõitu küll proovida ei taha. Kiievis oli meil samuti natuke aega. Tutvusime linnaga... nii nagu meile kombeks: valisime ühe suvalise suuna ja jalutasime selles suunas. Kaarti või mingit reisiteatmikku ei kasutanud:) Leidsime juhuslikult botaanikaaia üles. Käisime ühes õigeuau kirikus ja süütasime küünla, soovides, et reis hästi läheks. Leidsime ka botaanikaia ja Püha Vladimiri katedraali (St.Vladimir Cathedral). Botaanikaaeda me sisse ei saanud, aga kirik oli ilus. Eriti väljastpoolt.

Kiievist sõitsime rongiga Simferoopolisse. Jälle öö otsa. Aga öö rongis on tunduvalt mõnusam kui öö bussis. Simferoopoliga me ei tutvunud pikemalt. Otsisime hoopis trolli, millega Jaltasse sõita. Üle kahe tunni trollisõitu:)

Jaltas nägime palju vaeva oma ööbimiskoha leidmisega. Küsisime väga mitmel korral teed; pärast selgus et kõik juhatasid meid õigesti, aga meie lihtsalt ei saanud päris täpselt aru. Aga inimesed on seal väga abivalmid ja sõbralikud. Neil seal Jaltas on olemas Lenini kuju. Peaga isegi. Ja vahel istub seal peas lind ka.

Võtsime rannas päikest ja käisime Mustas meres ujumas. Huvitav miks seda Mustaks mereks nimetatakse... Helesinine oli hoopis.

Külastasime ka Krimmi sümbolit - kaljunukil ehitatud Pääsupesa lossi. Värisesime seal üleval mõlemad nagu haavalehed:P Järgmisel päeval köisraudteega sõita polnud üldse nii jube. Kummaline ju tegelikult.

Jalta lähedal asub kuulus (väidetavalt, mina sellest midagi vaem kuulnud ei olnud... aga samas minu teadmised Ukraina kohta on üleüldse väga nigelad) botaanikaaed. Aga suur oli see küll. Isegi liiga suur. Kohe nii suur, et me suutsime seal ära eksida. Jõudsime välja mingile väga kummalisele teekesele, kust avanes ilus vaade merele... Aga kas me olime veel botaanikaaias või juba seal kogemata välja jõudnud, seda ei tea me siiani. Peame ilmselt järgmisel aastal tagasi minema ja järgi uurima. Aed oli tegelikult väga ilus. Ema sattus sealsetset roosidest vaimustusse. Neid oli seal tõesti väga palju.

Kõige sügavama mulje jättis mulle siiski kaktuste kasvuhoone, mis asus botaanikaaiast eemal. Oeh... sellele mõtleminie võtab jälle kohe päris tummaks. Oleks endal ka nii palju kaktusi... Või kasvõi natukenegi nendest, mis seal... Muide, seal on võimalik mõningaid kaktusi ka välitingimustes kasvatada.




Ja ongi vist kõik... Ehk satun sinna veel kunagi tagasi. Koht on seda väärt küll. Aga samas... maailmas on veel teisigi paiku, mida vaja avastada...