mobiilitaskud

Mari-Liis tahtis nõeltehnikas mobiilitaskut. Ma siis tegin. Igaks juhuks tegin koguni kaks, sest ta lubas mulle sokid vastu teha. Ehk siis teeb ikka kaks sokki :)

Kollane on Jõgeva lõngast ja sinine Steinbach Wolle Merino Soft. Piltidel on taustaks raamat "Vikerkaaremaal". Soovitan lugeda, see on väga soe ja armas raamat. Ja pildid on ilusad.

Selline raamat ilmub sügisel.

Millal teile posti tuuakse?

Vaatasime eile õhtul ilusti-kenasti telekat... Ja nii umbes 21:30 keegi koputas aknale (ilmselt koputas uksele ka enne, aga seda me ei kuulnud). Mina mõtlesin, et ju mõni naaber. Aga ei olnudki! Hoopis postipakk toodi mulle. Sain nimelt raamatu "Sepamaa talu köök" (Oma Maitse tellimise eest ;-)). Raamat ise on väga ilus ja retseptid kohe kutsuvad proovima.

Aga see, et pühapäeva õhtul posti tuuakse, on küll väga kummaline...

*

"Otsustasin, et pension on midagi sellist, mida tuleks võtta natuke iga päev, nagu toonikut, sest ei või iial teada, mis sind nurga taga ootamas on." (G. Durrell "Ema mehelepanek ja teised lood")

Ja jätkan heegeldamist ;-)

Kevad:)

Selle kevade esimene liblikas oli kirju. Mul tuleb siis järelkult kirju suvi. Tegelikult olen ma alati paremaks pidanud kollase liblika nägemist, ehk siis kuldset suve. Aga kirju on ju ka hea :)

Bussi peale oli kirjutatud: "Sa oled väärt parimat."

Ja päike paistab nii mõnusalt ja soojalt. Meenub katkend raamatust "Totu Päikeselinnas":
"Jah, meie armas päike on tõesti hea. Ta paistab ühtviisi kõigile, nii sellele, kel midagi on, kui ka sellele, kel üldse midagi pole; sellele, kel on võlukepike, ja sellele, kel pole. Päike annab meile valgust ja soojust ning rõõmustab meie südant. Ilma päikeseta poleks ei lilli, ei puid, ei sinist taevast ega haljendavat rohtu, poleks ka meid teiega. Päike toidab meid ja joodab ja soojendab ja kuivatab. Iga rohuliblegi sirutab end päikese poole. Ta annab maale elu. Miks me siis peaksime kurvastama, kui päike paistab? Kas pole nii?"


Käsitööst oleks päris palju kirjutada, aga see tuleb kunagi koos piltidega. Kui tuleb muidugi.

Õlarätt ja mõmmi

Sügisest saati tegelesin õlaräti kudumisega. Nüüd mõni nädal tagasi sai see siis lõpuks valmis. Oleks ehk varemgi saanud, aga lõnga tuli puudu. Ja ühe toki pärast ei tahtnud Harrietist tellima ka hakata. Siinkohal tänud Heidile ;) Muster on siin- Rambling Leaves Shawl. Lõngaks tumeroheline Schoeller+Stahl Portofino Soufflé. Lõngakulu oli 8 või 9 tokki, täpselt enam ei mäleta. Alguses ma natuke kartsin küll kuidas selle lõnga puhul see muster välja tuleb, aga tulemusega jäin päris rahule. Ainus miinus on see, et rätik on natuke raske minu meelest.

Sõbrapäev jõudis minuni sel aastal väga ootamatult. Enam-vähem viimasel hetkel avastasin, et nendele kõige kallimatele peaks ju ikka väikesed kingitused tegema. Ja õnneks tulid ka ideed kähku. Suurem sai ilusate ja naljakate piltidega raamatu. Mulle sellised raamatud nii väga meeldivad. Aga väiksemale heegeldasin mõmmi. Sarnaseid mõmmisid olen paar tükki varem kudunud, aga sellest lõngast tundus heegeldamine kergem. Idee pärineb Knittyst.
Sõbrapäeval oli plaanis ka südameküpsiseid teha, aga see lükkus sujuvalt järgmisele päevale ja lõppes täis-ja poolkuude tegemisega. Tuleb välja, et igas majas ei olegi piparkoogivorme... Aga küpsised tulid sellegipoolest maitsvad. Kohe nii maitsvad, et isegi mina (üldse mitte küpsisesõber) sõin neid.

Raamatud ja muu

Olen üle pika aja taas lugemise lainele sattunud. Mis omakorda tähendab seda, et käsitööga nii palju ei tegele. Millegipärast on keeruline lugeda ja kududa samal ajal.
Viimati raamatukogus käies võtsin sealt kolm raamatut, ema vaatas minu valikut ja muigas. Mina kommenteerisin, et kõik on klassika;)

• Jane Austeni "Uhkus ja eelarvamus" - sõbranna soovitusel ja ma ei olnud varem Austeni raamatuid lugenud ka. Väga meeldis. Nüüd plaanis samalt autorilt midagi muud ka lugeda.

• Gerald Durrelli "Minu pere ja muud loomad". Ka seda ei olnud ma siiani lugenud. Väidetavalt pidavat see tema parim raamat olema. Mulle meeldis :). Ja naerda sain ka.
  
• Astrid Lindgreni "Väikevend ja Karlsson katuselt". Eneselegi üllatuseks avastasin, et üldse ei meeldi. Lugesin 1,5 peatükki ja rohkem enam ei tahtnud. Mingi parajalt paks onu , kõiges "maailma parim", teeb muudkui pahandusi, ütleb, et see on tühiasi ja muidu hea laps Väikevend usub seda onu ning saab tema pärast muudkui pahandada. Kuigi... selle raamatu järgi tehtud multikas mulle täitsa meeldis.

Käsitöö teemadel ka: hunnik asju on pooleli. Vahepeal on valminud ainult peapael emale, mida mul ei ole õnnestunud fotokaga tabada. Tüüpiline.

Padjaklubisse jõudmisega on keerulised lood, sest üritan uuesti trennis käima hakata. ja trennid on nagu kiuste just teisipäeval ja kolmapäeval. Mitut head asja ei saa korraga :(

Üleile oli taliharjapäev, talve hari sai murtud :)