Laulud kummitavad peas ikka vahel... ja täna päris pidevalt. Õnneks aeg-ajalt vahetudes :) Kust nad tulevad? Ma ei kuulnud neist ühtegi, mõtteseos oli ühega küll väga otsene teisega natuke kaudne, aga need ülejäänud? Hommikul tööle jalutades oli kummitajaks "Kungla rahvas", tööl (linnulaulust hoolimata) S Club 7 "I'll keep waiting" ja Eva Cassidy "On the inside" (seda ma ei suutnud youtubest leida kahjuks). Raekoja platsi jõulumeeleolu nähes tuli pähe "A Merry Little Christmas" - ma ei tea, mis lugu muidu seal tol hetkel mängis, olin liiga kaugel selleks et kuulda... Ja siis lõpuks koju jalutades "...ja muinasjutud elamiseks haarab riilulilt Koraani kõrvalt, Piiblist vasakult..." Ning siis vahel jälle Eva uuesti...
Driving down an endless road Taking friends or moving alone Pleasure at the fairground on the way
It's always friends that feel so good Let's make amends like all good men should Pleasure at the fairground on the way
Walk around be free and roam There's always someone leaving alone Pleasure at the fairground on the way
And I love the thought of coming home to you Even if I know we can't make it And I love the thought of giving hope to you Just a little ray of light shining through
Love can bend and breathe alone Until the end it finds you a home Don't care what the people may say
It's always friends that feel so good Let's make amends like all good men should Pleasure at the fairground on the way
And I love the thought of coming home to you Even if I know we can't make it And I love the thought of giving hope to you Just a little ray of light shining through
Kontsertlavastus „Queen – The Doors of Time" on ikka täiesti vapustav. Emotsioonid on laes :) Vanemuise balletitrupp on super, kihvt oli näha Noorkuud hoopis teistsuguses rollis ja lauljad - sõnadest jääb väheks. Ehkki ma Rolfist varem ei ole eriti midagi arvanud, siis nüüd on küll see muutunud :) Ja kõige toredam oli see, et laval olijad ilmselgelt nautisid seda, mida tegid. Aga nüüd lähen ja otsin sinatorust Queeni lugusid.
Mida teha üksi kodus olles, kui millekski asjalikuks (või siis natuke vähem asjalikuks) tuju ei ole? YouTube tuleb appi :) Viimasel korral, kui häälega reisisin (veidi üle aasta tagasi vist), võttis mind auto peale üks hästi tore naine, kes tegeles (rahva?)muusikaga. Akordion oli vist isegi tagaistmel. Tal mängis autos väga hea muusika, küsisin siis muidugi täpsemalt ka selle kohta. Tegemist oli Sharon Shannoniga (mul oli see nimi kummalisel kombel veel mõni päev hiljem meeles).
Täna hommikul autoaknale langevaid vihmapiisku silmitsedes hakkas mul peas kummitama Inboileri lugu "Jää Äär". Proovisin interneti avarustest laulusõnu või muusikalinki leida, aga asjatult. Aga siinkohal oma kõrva järgi kirja pandud väike katkend: "Sellel talvel ei tulnudki lund, kuigi astroloog ennustas sadu. Rüü käisele, seljas mis tal, oli kullaga tikitud madu. Lossihoovis ja tornide peal lasus pettuse ähmane vari, väga kindlana tundis end nüüd kogu hoovkonna käratsev kari. Ükskord kuningas narriga koos tõusis kiriku kõrgesse torni. Seisid kaua ja vaatasid koos maad lumetut porist ja morni..."
*** Aga Orkuti tänane õnneküpsis lubab mulle: You and your wife will be happy in your life together. Hämming... Ma saaks veel aru, kui nad oleks kirjutanud husband, aga wife... :S
Tegelikult tahtsin juba laupäeval sellest kirjutada, aga kui lõpuks arvutini jõudsin, siis... ei olnud enam sõnu, mida kirjutada, ega ka tuju kirjutamiseks. Täna ei ole ka neid eriti, aga kirjutan lühidalt siiki oma viimasest muusikaelamusest.
Käisime emaga laupäeval kontserdil "Aeg olla püha". See oli küll täiesti kirjeldamatu elamus. Rebecca Kontuse imeilus hääl ja hästi valitud laulud lihtsalt läksid hinge! Ja Salemi kirik on väga ilus ja lihtne. Ma ei olnud seal varem käinud. Aga mulle meeldis.
Ja sõnad ongi otsas. Püüan hoopis meenutada neid kuuldud laule. Mis küll on jazzis sellist, et see nii-nii väga meeldima hakkab? Ei tea, aga kui võimalus on, siis ma kuulan. Ja naudin.
AH, aitab ka. Pole ju mõtet kirjeldada kirjeldamatut.
And I'd give up forever to touch you 'Cause I know that you feel me somehow You're the closest to heaven that I'll ever be And I don't want to go home right now
And all I can taste is this moment And all I can breathe is your life 'Cause sooner or later it's over I just don't want to miss you tonight
And I don't want the world to see me 'Cause I don't think that they'd understand When everything's made to be broken I just want you to know who I am
And you can't fight the tears that ain't coming Or the moment of truth in your lies When everything feels like the movies And you bleed just to know you're alive
And I don't want the world to see me 'Cause I don't think that they'd understand When everything's made to be broken I just want you to know who I am
(break and solo)
And I don't want the world to see me 'Cause I don't think that they'd understand When everything's made to be broken I just want you to know who I am
And I don't want the world to see me 'Cause I don't think that they'd understand When everything's made to be broken I just want you to know who I am I just want you to know who I am I just want you to know who I am I just want you to know who I am
Mõtlesin küll eile varem magama minna, aga vot unustasin ennast youtubes muusikat kuulama. Liiga head laulud olid selleks, et nende kuulamise asemel magama minna. Aga mida ma siis kuulasin? Muidugi Feisti, minu praegune lemmiklugu temalt on "Inside and out". Aga tegelikult on "One evening" ka väga hea. Ja kui päris aus olla, siis üleüldse kõik lood, mis ma siiani kuulnud olen :)
Eile kummitas mul peas Biitlite "Blackbird". Tänaseks olin selle juba muidugi ära unustanud, kuid soov Biitleid kuulata oli alles. Ja nii ma istungi siin, kuulan biitleid ja koon sokki. Õhtuks saab vist valmis :D. Kuigi see teise soki kudumine on ikka jube tüütu küll. Esimesega on ju huvitav ja saab mõelda, kuidas ja mida teha. Aga teise peab ju täpselt samasuguse siis kõrvale tegema. Ja kui ma eriti tubli olen, siis saab ema vest ka täna valmis. Sellel vaja veel kaelusesse soonik kududa.